Kaubanduse sisu on võimalik selgitada kaubanduse funktsioonide kaudu.

Võttes aluseks funktsionaalse kaubanduse mõiste on kaubanduse sisuks kaupade kogumine ja jaotamine, tootjalt tarbijani liikumise protsess ning selle käigus kujunevate ostu-müügi-vahe­tussuhete süsteem. Kaubandus peab aitama ruumiliste , ajaliste , kvalitatiivsete, kvanti­tatiivsete pinge­te kõrvalda­mist tootmise ja tarbimise vahel.

Kaubandusfunktsioonidena saab tähistada neid ülesandeid mida kaubandusel tuleb rahvamajanduses täita:

Ruumifunktsioon – tuleneb tootmise ja tarbimise ruumilisest eraldatusest ja kaupade kättesaadavaks tegemist seal kus klient neid soovib.

Ajafunktsioon – seotud tootmise ja tarbimise ajalise erinevusega ja teeb võimalikuks varude loomise kaudu kauba kliendile kättesaadavaks tegemist talle sobival ajal.

Kvantiteedifunktsioon – suurte tootmiskoguste teisendamine väiksemateks tarbimiskogusteks ja tellimuste osas ka vastupidist – tarbijate pisisoovide koondamist tellimusteks.

Kvaliteedifunktsioon- spetsialiseerunud tootjate toodangu koondamist tarbijaile sobivaks kaubanduslikuks sortimendiks

Krediidifunktsioon - mis seisneb finantsabis – tootja saab tootmise jätkamiseks vajaliku raha enne toodangu jõudmist tarbijani, tarbijale võimaldatav järelmaks lubab tarbida enne tasumist.

Reklaamifunktsioon – selle sisu on funktsioneerimiseks vajaliku info levitamises.

Kaubanduse sisuks on :

• igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale
• tegevused, mis on seotud kaupade ostmisega teis­telt ja müümisega kolmanda­tele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks.
• ettevõtlik tegevus müügiturgude ja ostuturgude üheaegsel organiseerimisel.
• kogu kaupade vahetus rahvamajanduses ning kaubandusettevõtte ko­gu ostu- ja müügitegevus.

Kaubanduse vormi on võimalik lahti seletada institutsionaalse kaubanduse mõiste kaudu.

• Kaubandus institutsionaalses mõttes hõl­mab ainult neid majandus­üksusi, mille põhi­tegevus on kau­ban­dus funktsionaalses mõttes, st. ettevõtted, kes ostavad ja müü­vad vähest viimistlust või hooldust vajavaid kaupu .
• Institutsionaalne kaubandus on seega tegevuse kandja, kus­juu­res selleks saavad olla vaid kau­bandus­ettevõtted, s.t. ette­võt­ted, kes tegelevad ainult või valdavalt funktsionaalse kau­ban­du­sega .
• Institutsionaalses mõt­­tes kuulub kaubandusse iga ettevõte, kes organiseerib ettevõtlikku tege­vust ühe­aegselt müügi- ja ostuturgudel.

Kaubandusettevõtteid on võimalik lii­gi­tada ja tüpiseerida väga erinevate tunnuste alusel ( tegutsemise vorm, asukoht, äritüüp, suurus jne). Erinevate liikide ja tüüpide kaudu on võimalik hinnata ettevõtlus­struk­tuuri kaubanduses;

Kaubandusettevõtted on vajalikud kaubanduse ees seisvate edukaks täitmiseks. Kaubandusel kui majan­dus­harul on võimalik spetsialiseerumise alusel oma tegevust efektiivsemalt korraldada, et oma rahvamajanduslikke funktsioone täita.

Struktuurilt on kaubandust võimalik liigitada erinevate tunnuste alusel. Kõige üldisemalt võiks kaubanduse jagada:

Kaubandustegevuse seaduse alusel on kaubandustegevuste hulka arvestatud ka toitlustus, kuid vastavalt EMTAK 2008-le käsitletakse majutust ja toitlustust eraldi tegevusalana.